***
Konfliktid on igapäevaelu osa. Kõige lihtsamalt selgitades on konflikt kahe või enama osapoole vaheline huvide, vajaduste või väärtushinnangute kokkupõrge ning sellega kaasnevad osapooltel erinevad ebameeldivad emotsioonid, tunded või läbielamised. Sageli inimesed väldivad ja kardavad konflikte või ei julge ega oska konflikte lahendada. Tihti konfliktid lahendamise käigus hoopis eskaleeruvad ja konflikti tulemusel inimesed eemalduvad või teevad üksteisele vaimselt või füüsiliselt haiget.
Kui osapooled soovivad konflikte lahendada, aga ei suuda emotsionaalselt omakeskis konfliktide lahendamisega toime tulla, on mõistlik otsida abi konfliktivahendajatelt (mediatoritelt), kes loovad osapooltele teineteisega suhtlemiseks turvalise ruumi olles seejuures erapooletud ja empaatilised kummagi osapoole suhtes. Konfliktivahenduses on vahendaja rolliks toetada osapooli vastastikku üksteist kuulama ja sõlmima kokkuleppeid. Konfliktivahenduse eesmärk ei ole ilmtingimata osapoolte leppimine, vaid jõuda kokkulepeteni, et saaks rahumeelselt edasi minna.
Kui juhtub, et osapooled lepivad ära ja toimub andestamine, siis on see tore lisaboonus osapoolte protsessis.
***
Konfliktivahenduse (mediatsiooni) teenuse eelised:
Kiire ja paindlik: Lahendused leitakse tavaliselt kiiremini kui kohtumenetluses.
Kuluefektiivne: Vahendus on odavam kui pikaajaline õiguslik vaidlus.
Suhete säilitamine: Keskendutakse konfliktide lahendamisele ilma suhteid pöördumatult kahjustamata.
Loovad lahendused: Pooltel on suurem vabadus leida mõlemile osapoolele sobivaid lahendusi.
Konfliktivahendus on eriti tõhus viis, kui osapooled soovivad säilitada omavahelist suhet ja leida kõigile sobiv lahendus.
***
Konfliktivahenduse peamised põhimõtted:
Erapooletus: Vahendaja ei toeta ühtegi osapoolt ega otsi süüdlast, vaid keskendub osapoolte toetamisele lahenduse leidmisel.
Vabatahtlikkus: Mõlemad pooled osalevad vabatahtlikult ja võivad protsessist igal ajal lahkuda.
Konfidentsiaalsus: Kõik, mida protsessi käigus arutatakse, jääb osapoolte ja vahendaja teada.
Koostöö: Konfliktivahendus loob keskkonna, kus pooled saavad üksteist ära kuulata ja teha koostööd sobiva lahenduse leidmiseks.
Lahendusele keskendumine: Konfliktivahendus ei keskendu minevikule või süüdlase otsimisele, vaid keskendub praktilistele ja tulevikku suunatud lahendustele.
***
Töökonfliktid
Oluline on teha vahet töökiusamise ja tööl tekkinud konflikti vahel ning mõista, et tööl tekkinud konflikt ei pruugi olla alati töökiusamine.
Konfliktivahendaja abil saad tuge nii töökonflikti, kui töökiusamise lahendamisel, et taastada kolleegide vaheline rahumeelne suhtlemine ja töörahu.
Konfliktivahendaja kaasamine tekkinud arusaamatuse lahendamiseks on lihtsaim ja sageli kiireim viis ning võiks seetõttu olla esimene samm väljast poolt organisatsioonivälise spetsialisti kaasamiseks.
Koolikonfliktid
Konfliktivahendajate toel on tulemuslikult suudetud lahendada erinevaid kiusamisjuhtumeid koolides sealhulgas pikale veninud koolikiusamisi.
Konfliktivahendajate poole tasub pöörduda juhul, kui konflikt on õpetaja ja õpilase vahel, vanemate ja õpetajate vahel, õpilaste vahel jne.
Konfliktivahendaja kaasamine väljastpoolt kooli võib osutuda tulemuslikuks, sest organisatsiooniväline vahendaja on sõltumatu ja erapooletu isik, kes kuulab ning toetab hinnangu- ja eelarvamuste vabalt.
***
Perekonfliktid
Perekonnas on konflikt igapäevase elu loomulik osa, mille osapoolteks võivad olla erinevad pereliikmed. Konfliktide oskuslik lahendamine nõuab teadlikku pingutust, empaatiat ja osapoolte soovi parandada suhteid.
Perekonfliktid on sageli emotsionaalselt väga laetud ja seetõttu võib juhtuda, et ei suudeta konfliktilahendamisele läheneda konstruktiivselt ja teiste soove ning tundeid mõistvalt ja arvestavalt.
Konfliktivahendaja kaasamine võib olla tõhusaim ja kiireim viis, et aidata kaasa pereliikmete enesetunde ja turvatunde ning omavaheliste suhete parenemisele sh
peresidemete tugevdamisele.
Kogukonna konfliktid
Kogukonna konfliktid on erinevad vastuolud, mis tekivad inimeste või rühmade vahel. Need konfliktid võivad tekkida erinevate väärtuste, vajaduste, ressursside kasutamise või arusaamade erinevuste tõttu.
Kogukonna konfliktid võivad hõlmata näiteks naabrite, kohaliku omavalitsuse, kogukonna rühmade või muude ühiskondlike osapoolte vahelisi lahkhelisid.
Ka kogukonnas tekkinud konfliktide lahendamisel on mõistlik kaasata erapooletu konfliktivahendaja, kes aitab saavutada rahumeelseid kokkuleppeid, et taastada või tagada rahumeelne ja toetav suhtlus ning turvaline elukeskkond.
***
Konfliktivahenduse teenuse saamiseks on võimalik kasutada riiklikult pakutavat teenust
või tellida teenus endale sobivalt erateenuse pakkujalt.
Riiklikku tuge pakub erinevate konfliktide lahendamiseks Sotsiaalkindlustusamet – https://sotsiaalkindlustusamet.ee/taastavoigus.
Kui sa ei soovi kasutada riigi poolt pakutavaid võimalusi, siis ole lahke võtma ühendust meiega.